Vedelike roll autos: Miks jahutusvedelikku ja pidurivedelikku ei tohi unustada?
Mootoriõli vahetamine on enamikule autoomanikele enesestmõistetav rutiin. Kuid lisaks õlile peidab kapotialune endas veel kahte elutähtsat vedelikku, mis jäävad sageli teenimatult tähelepanuta: jahutusvedelik ja pidurivedelik. Nende unustamine ei riku mitte ainult auto tehnikat, vaid seab otsesesse ohtu ka Sinu turvalisuse.
Kummiproff selgitab, mis on nende kahe vedeliku roll ja miks on nende regulaarne kontroll ning vahetus hädavajalik.
1. Jahutusvedelik – mootori kaitsekilp ülekuumenemise ja külmumise eest
Mootori töötamisel tekib tohutu kuumus. Jahutusvedeliku (antifriisi) ülesanne on see kuumus mootoriplokist eemale juhtida ja radiaatori kaudu õhku paisata, et hoida töötemperatuur stabiilsena. Talvel tagab see aga selle, et süsteem miinuskraadidega ära ei külmuks.
Miks jahutusvedelik vananeb?
- Korrosioonivastasuse kadu: Aja jooksul kaotab vedelik oma keemilised omadused ja korrosioonikaitse. Süsteemi sisekülgedele hakkab tekkima rooste ja katlakivi.
- Ummistused ja lekked: Lahtine rooste ja mustus ummistavad radiaatori peened kanalid. See viib mootori ülekuumenemiseni, mis võib halvemal juhul lõppeda plokikaane tihendi põlemise või mootori täieliku hävinemisega.
Kummiproffi soovitus: Jahutusvedeliku taset võiks kontrollida kord kuus. Täielik vedeliku vahetus tuleks ette võtta iga 2–4 aasta tagant (sõltuvalt vedeliku tüübist ja tootja ettekirjutustest). Kindlasti ei tohi omavahel huupi segada eri värvi (nt rohelist ja punast) vedelikke, kuna need võivad reageerides moodustada süsteemi ummistava süldi.
2. Pidurivedelik – Sinu auto kõige kriitilisem ohutusfaktor
Pidurivedelik on mehaaniline lüli Sinu jala ja auto rataste vahel. Kui vajutad piduripedaali, surub pidurivedelik läbi torustiku kolvid vastu piduriklotse ja auto peatub. Tegemist on hüdraulilise süsteemiga, mis töötab tohutu surve all.
Miks on pidurivedelik ohtlik "hambaarst"? Pidurivedelik on hügroskoopne ehk see imeb endasse ümbritsevast õhust niiskust (vett) – isegi läbi pidurisüsteemi mikroskoopiliste tihendite ja voolikute.
- Keemistemperatuuri langus: Puhas pidurivedelik talub ilma keema minemata üle 200 °C kuumust. Kui vedeliku veesisaldus tõuseb vaid mõne protsendi võrra, langeb keemistemperatuur drastiliselt. Järskul või pikal pidurdamisel (nt mäest alla sõites või ohuolukorras) läheb vedelikus olev vesi keema ja süsteemi tekivad aurumullid. Kuna gaas erinevalt vedelikust surutakse kokku, vajub piduripedaal järsku lihtsalt "põhja" ja pidurdusjõud kaob peaaegu täielikult.
- Sisemine rooste: Liigne vesi süsteemis paneb pidurisadulate kolvid ja piduritorud seestpoolt roostetama, mis võib põhjustada pidurite pealejäämist või lekkeid.
Kummiproffi soovitus: Pidurivedeliku veesisaldust tuleks testida spetsiaalse seadmega igal sügisel. Ohutuse tagamiseks tuleb pidurivedelik täielikult välja vahetada iga 2 aasta tagant, olenemata auto läbisõidust.
Kuidas Kummiproff Sind aitab?
Vedelike kontroll on Kummiproffis alati osa auto üldisest tehnilisest kontrollist ja hooldusest.
- Meil on olemas spetsiaalsed testrid pidurivedeliku niiskussisalduse ja jahutusvedeliku külmakindluse mõõtmiseks.
- Teostame vedelike vahetust korrektselt, tagades, et pidurisüsteemi ei jääks õhumulle ja jahutussüsteem saaks täidetud täpselt Sinu autole ettenähtud spetsifikatsiooniga vedelikuga.
Kummiproffi nõuanne: Vedelike vahetus on võrdlemisi soodne ja kiire ennetav hooldus. Ära riski mootori kokkujooksmise või ootamatu pidurite kadumisega maanteel. Kui auto vajab suuremat hooldust, on Kummiproffis alati võimalus kasutada ka mugavat LIISI järelmaksu.
Millal Sinu autos viimati jahutus- või pidurivedelikku vahetati? Kui Sa ei mäleta või sellest on möödas üle kahe aasta, tule kontrolli!
Broneeri aeg auto tehnilisse kontrolli või hooldusesse Kummiproffis siit!