Õige rehvirõhk - miks see mõjutab nii kütusekulu kui ka turvalisust

Miks peaksid sa vähemalt korra kuus kontrollima, kas rehvirõhk on õige? Vastus peitub kahes võtmesõnas: kütusekulu ja turvalisus.

1. Rehvirõhk ja sinu rahakott: säästlikkuse küsimus

Auto rehv on disainitud töötama kindla kuju ja jäikusega. Kui rõhk on liiga madal, siis rehv lameneb ning suureneb rehvi ja teepinna vaheline kokkupuutepind (veerepind).

Suurem veeretakistus = suurem kulu

Alarõhk suurendab oluliselt rehvi veeretakistust. Mida suurem on takistus, seda rohkem peab mootor vaeva nägema, et autot edasi liigutada. See tähendab üht ja sama asja: suuremat kütusekulu. Vähese rõhuga rehv võib kergesti suurendada kütusekulu mitme protsendi võrra.

Teine kuluallikas on rehvide eluiga. Liiga madala rõhuga rehv kulub ebaühtlaselt – tavaliselt rohkem rehvi külgedelt (õlgadelt). See lühendab rehvi eluiga ja sunnib sind uusi rehve varem ostma.

2. Rehvirõhk ja sinu turvalisus: haarduvus ja kontroll

Õige rehvirõhk on kriitilise tähtsusega auto juhitavuse ja pidurdusvõime seisukohalt. Igasugune hälve optimaalsest rõhust ohustab sinu turvalisust.

Alarõhk: libisemine ja kuumenemine

Kui rehv on tühjem, muutub selle kuju kurvides ebastabiilseks. Tulemuseks on:

• Halvem juhitavus: Auto on "pehme" ja reageerib roolikeeramisele aeglasemalt.
• Pikem pidurdusteekond: Deformeerunud rehv ei suuda pidurdusjõudu teepinnale efektiivselt edasi kanda, mis on kriitiline eriti märjal teel.
• Ülekuumenemine: Liigne paindumine ja hõõrdumine tekitavad rehvis liigset soojust. See võib viia rehvi sisestruktuuri kahjustamiseni ja äärmuslikul juhul isegi rehvi ohtliku purunemiseni.

Ülerõhk: ebamugavus ja haarduvuse kadu

Ka liiga suur rõhk ei ole hea. Kuigi see vähendab kütusekulu, muudab see rehvi liiga jäigaks ja vähendab rehvi ja tee vahelist kontaktpinda, koondades raskuse rehvi keskossa.

• Halvem haarduvus: Väiksem kontaktpind tähendab kehvemat haardumist, eriti pidurdamisel.
• Ebamugav sõit: Rehvi jäikus ei neela enam lööke, muutes sõidu jäigemaks ja ebamugavamaks.
• Ebaühtlane kulumine: Rehvi keskosa kulub kiiremini, lühendades samuti rehvi eluiga.

Kust leida õige rõhk ja kui tihti kontrollida?

Õige rehvirõhu number ei ole kirjas rehvi küljel! Rehvi küljel on maksimaalne ohutu rõhk, mitte soovituslik sõidurõhk.

Õige rehvirõhk sõiduautodel on tavaliselt vahemikus 2,1 - 2,5 bari, kuid see tasub kindlasti üle kontrollida, milline on õige rehvirõhk sinu autol. Samuti võib üldistatult öelda, et rehvirõhk kasvab koos sõiduki massiga. Täismassi puhul (4-5 inimest ja pagasid) võiks rehvirõhk olla suurem. Väikestel linnaautodel on see tavaliselt tühimassiga väiksem (2,1 - 2,2 bari) ning täismassiga universaalidel pigem suurem (2,4 - 2,5 bari).

Õige rõhk on alati antud sinu auto tootja poolt ja selle leiad:

• Juhiukse siseküljelt (ukseposti juurest)
• Kütuseluugi siseküljelt
• Auto kasutusjuhendist

Kontrolli rõhku vähemalt kord kuus ja alati enne pikemat reisi. Rõhku tuleb mõõta, kui rehvid on külmad (st. autoga pole sõidetud vähemalt 2 tundi või on sõidetud alla 3 km). Sõites rehvis olev õhk soojeneb ja rõhk tõuseb – kuumana mõõdetud rõhk on petlik.

Ära jäta rehvirõhu kontrollimist juhuse hooleks. See on väike, lihtne tegevus, mis pakub suurt rahalist säästu ja mis kõige tähtsam – hoiab sind ja sinu kaasreisijaid turvaliselt teel.